Vaadake kalju poole, kust te olete raiutud

Nii ütleb Issand Jesaja 51:1-2: „Kuulge mind, te, kes otsite õigust, kes otsite Issandat: vaadake kalju poole, kust teid on raiutud, ja kaevu auku, kust teid kaevatakse. Vaadake oma isa Aabrahami ja Saara poole, kes teid sünnitas, sest ma kutsusin teda üksi, õnnistasin teda ja suurendasin teda." Ei ole muud võimalust, kui usaldada Issandat Jeesust Kristust. Maailm muutub meie silme all ja Jumal on endiselt täieliku kontrolli all. Patumees kogub oma mehi ja neid, kes täidavad tema käsku. Issand laseb oma inglitel eraldada maailma rahvaid teie suhte põhjal Issandaga. Teie suhe Issandaga põhineb teie reaktsioonidel Jumala sõnale. Saate avaldada ainult seda, millest te koosnete. Vaata kaljule, millest sind raiuti.

Paljud meist on sellest kaljust välja tulnud või välja raiunud, see kalju ei ole sile, kuid kui Issand iga raiutud kivitükiga lõpetab, tuleb see välja säravana nagu pärl. See kalju Jesaja 53:2-12 järgi räägib kogu loo; „Sest ta kasvab tema ees üles nagu õrn taim ja nagu juur kuivast maast. Tal ei ole kuju ega ilu; ja kui me teda näeme, pole ilu, et me teda ihaldaksime. Ta on inimeste poolt põlatud ja hüljatud; kurbuse mees ja leinaga tuttav. Ja me peitsime tema eest justkui oma näod; ta oli põlatud ja me ei austanud teda. Tõesti, ta on kandnud meie kurbust ja kandnud meie kurbust, ometi pidasime teda lööduks, Jumala poolt löödud ja vaevatud. Aga ta sai haavata meie üleastumiste pärast; teda löödi meie süütegude pärast. Meie rahu karistus oli tema peal; ja tema triipidega saame terveks. ——, ometi oli Issandale hea meel teda purustada, ta on ta kurvastanud: kui sa tood ta hinge patuohvriks, näeb ta oma seemet, ta pikendab oma elupäevi ja rõõmu (kadunute päästmine) ) Issanda käes õitseb (tõeline verega pestud kirik).

Nüüd on teil pilt kivist või august, millest teid raiuti või kaevati. See kalju järgnes neile kõrbes (1^st Korintos. 10:4). Vaadake, kas olete osa sellest Kivist või olete kivi külge kinnitatud mustuse või pinnase tükk. Me ei vaata iseendasse, vaid me vaatame kaljule, millest meid raiuti. See kalju kasvas õrna taimena (Jeesuslaps) ja juurena kuivast maast (maailma kuivanud patt ja jumalatus). Teda piinati ja peksti, et tal ei olnud kuju ega ilu, ja polnud ilu, mida teda ihaldada (isegi nende seas, keda ta toitis, ravis, sünnitas ja kellega koos veetis). Inimesed lükkasid ta tagasi (nagu nad hüüdsid: löö ta risti, löö risti, Luuka 23:21-33). Kurbuse mees, kes tunneb kurbust, on meie üleastumiste pärast haavatud, meie süütegude pärast haavatud, tema triipude läbi oleme tervendatud (kõik need on tehtud Kolgata ristil). Nüüd te teate kalju, mis neile kõrbes järgnes, ilma kuju ja iluduseta, inimeste poolt hüljatud, meie süütegude pärast purustatud: see kalju on Kristus Jeesus; iidsed päevad.

Ainus viis sellest kaljust välja raiumiseks on päästmine; „Sest südamega inimene usub õiguseks; ja suuga tunnistatakse päästeks” (Rm 10:10). Kalju või Kivi kasvas mäeks (Tn 2:34-45), mis katab kogu maailma, igast keelest ja rahvast. Kivi raiuti mäest välja ilma käteta. See pääste "kivi" toob esile elavaid kive (1^st Peetruse 2:4-10); „Kellele tuleb tulla nagu elava kivi juurde, mis on inimeste poolt keelatud, kuid Jumala valitud ja kallid, teiegi kui elavad kivid, olete üles ehitatud vaimseks kojaks, pühaks preesterkonnaks, et tuua vaimulikke ohvreid, mis on meelepärased Jumal Jeesuse Kristuse läbi. Sellepärast on kirjas ka pühakirjas: Vaata, ma panen Siionisse valitud ja hinnalise nurgakivi, ja kes temasse usub, see ei jää häbisse. Sellepärast teile, kes usute, on ta kallis, aga sõnakuulmatutele on kivi, mille ehitajad ei lubanud, nurgapealseks ja komistuskiviks ja pahanduskaljuks neile, kes komistavad. sõna pärast, olles sõnakuulmatud, kuhu ka nad on määratud. Isegi saatan määrati selle sõnakuulmatuse vastu: ta komistas sõna peale, olles sõnakuulmatu, sest teda ega kõiki, kes teda järgivad, ei raiutud kunagi samast kaljust, mis on Kristus. Meie, tõelised usklikud, vaatame Jeesuse Kristuse poole, kalju poole, millest meid raiuti. Pidage meeles austust ja austust ning austust ja austust. Erinevus on sõnakuulelikkus, Issand Jeesus Kristus.

Kui sa oleksid raiutud kaljust, see on Kristus; siis vaadake kaljule: „Sest te olete valitud põlvkond, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omapärane rahvas; et te näitaksite tema kiitust, kes on teid pimeduse (augu, millest teid kaevati) välja kutsunud oma imelisse valgusesse” (1.^st Peetruse 2:9). Vaata kaljule, millest sind raiuti, ja auku, millest sind kaevati. On hilja ja saabub öö. Varsti tõuseb päike ja raiutud kivid säravad tõlke järgi, Jeesuse Kristuse tulekul. Me näeme teda sellisena, nagu ta on, ja muutume tema sarnaseks kui austust. Peate meelt parandama, pöörduma ja tegema Kristuse tegusid, et tema tulekul särada. Nendest paistab läbi Kristuse kohalolek tõelises usklikus. Kas teid on pestud Talle veres, kas teie riided on plekitud, kas need on valged kui lumi? Vaadake kaljule, mis on teist kõrgem ja millest teid raiuti. Aeg on lühike; varsti pole aega enam. Kas olete nüüd Jeesuseks valmis?

139 – Vaata kaljule, kust sa oled raiutud